Kas oled kunagi tundnud ennast juhtimisrollis nagu kohustuste vangis? Justkui igapäevaselt inimeste juhtimine oleks lihtsalt üks lisaülesanne, mida sa ei saanud valida, aga pead tegema? Sa pole üksi – hiljuti rääkisin rohkem kui 5 juhiga, kes tunnistasid täpselt sama.

Nad kõik juhivad igapäevaselt tiime suuruses 2-18 inimest. Aga kui küsisin nende juhtimishuvi kohta, sain üllatava vastuse: “Tegelikult juhtimine mind ei huvita – see on pigem kohustus.” Kuidas on see võimalik? Kuidas saab edukas olla juhina, kui juhtimishuvi puudub?

Vastuseta küsimused ja rahulolematuse nõiaring

Siin peitubki üks oluline paradoks. Organisatsioonides on ülekaalus juhi positsioonidel inimesi, kes on küll oma valdkonnas edu saavutamisest huvitatud ja pingutavad selle nimel palju. Aga inimeste juhtimine kui nähtus neid ei paelu. Ometi on paratamatu, et juhi rollis on edu võimalik saavutada ainult läbi nende samade inimeste.

Mis on selle tagajärjeks? Mõlemapoolne rahulolematus. Juhid on töötajatega rahulolematud, sest neile tundub, et:

• Töötajad pole piisavalt motiveeritud
• Nad ei pinguta piisavalt
• Nad ei ole piisavalt iseseisvad ega otsi arengu- ja parendusvõimalusi
• Halvemal juhul töötavad nad isegi juhi plaanidele vastu

Töötajad on aga samuti rahulolematud, sest neile tundub, et juht:

• Ei märka nende panust
• Ei kaasa neid otsustesse
• Ei väärtusta nende tööd
• Ei tunnusta neid piisavalt
• Ei anna adekvaatset tagasisidet arenguks

Lõpptulemus on nagu “kaevikusõda” meeskonnas, kus suletud uste taga mõlemad üksteist mõttes kritiseerivad, aga koosolekul sõbralikku nägu teevad. See pole jätkusuutlik ega produktiivne.

Probleem või võimalus?

Kuidas seda olukorda lahendada? Kuidas näha juhtimist uue nurga alt, et see natukenegi põnev ja inspireeriv tunduks? Mida teha, et juhina vähemalt miinimum ära teha ja oma meeskonnale motiveeriv liider olla?

Statistika näitab, et see pole haruldane probleem:

• Gallupi 2021. aasta uuring leidis, et ainult 20% töötajatest on täielikult pühendunud oma tööle
• Sama uuringu kohaselt peab vaid 21% töötajatest oma juhti väga heaks juhiks
• Samuti Gallup avastanud, et otsesel juhil on kuni 70% mõju töötajate pühendumusele

Need numbrid viitavad, et motivatsioon ja juhtimine on paljudes organisatsioonides kriitilised valupunktid. Aga nad viitavad ka millelegi muule – võimalusele asjad teisiti teha.

Äkki peitub võti just perspektiivi muutmises? Selle asemel, et näha juhtimist tüütu kohustusena, võiks selles näha hoopis enesearengu võimalust. Võimalust õppida midagi uut iseenda ja teiste kohta. Võimalust areneda nii isiksuse kui professionaalina.

Juhtimine kui enesearengu katalüsaator

Kuidas aga alustada? Siin on mõned ideed:

1. Muuda oma mõttemustreid Selle asemel, et mõelda “Ma pean inimesi juhtima”, proovi mõelda “Mul on võimalus inimesi aidata ja toetada edu saavutamisel”. See väike sõnastuse muudatus võib täielikult muuta su suhtumist. Sa ei ole enam käskija ja sundija, vaid abistaja rollis (mida teine osapool ka hindab palju rohkem).
2. Näe juhtimist õppimisvõimalusena Iga juhtimishetk on võimalus midagi uut õppida – iseenda, teiste ja inimkäitumise kohta üldiselt. Küsi endalt: “Mida see olukord mulle õpetab? Mida saan siit kaasa võtta enda arenguks?”
3. Kasuta juhtimist eneseanalüüsiks Juhtimine on kui peegel, mis näitab sulle sinu enda tugevusi ja arengukohti. Pane tähele, mis situatsioonid sind enim väljakutsuvad või frustreerima panevad. Mida see sinu kohta ütleb? Mida saad teha teisiti?
4. Tee koostööd, mitte ärategemist Lähene igale juhtimisülesandele koostöö, mitte kohustuse vaatenurgast. Küsi endalt: “Kuidas saan oma meeskonda siin toetada? Kuidas saame koos lahenduseni jõuda?” See muudab dünaamika positiivsemaks ja produktiivsemaks.
5. Püstita endale arengueesmärke Nii nagu sa sead eesmärke oma valdkonnas, sea neid ka juhtimises. Mõtle, millised oskused või omadused sa tahaksid juhina arendada. Seejärel leia praktilised viisid nende harjutamiseks. Näiteks võid püstitada eesmärgi olla parem kuulaja või anda konstruktiivsemat tagasisidet.

Sellised väikesed muutused mõtteviisis ja käitumises võivad juhtimiskogemust oluliselt muuta. Sellist lähenemist kinnitavad isegi teadusuuringud – näiteks kirjutati artiklis “Journal of Vocational Behavior 2019”, et kui näeme oma tööd õppimisvõimalusena, oleme rohkem motiveeritud ja rahulolevamad. Ja lisaks mõjutab juhi enese arendamine otseselt ka tema meeskonna motiveritust, dünaamikat ja tulemuslikkust.

Hea näide praktikast

Siinjuures tuleb meelde ühe kaubandusettevõtte üles ehitanud juht, kes oma juhi rolli just ebamugava kohustusena alati nägi. Ta tunnistas, et oli aastaid juhtimist pelgalt bürokraatiana näinud. Kuna ta aga nägi, kuidas inimesed pole tema ettevõttes rahul ja head inimesed kipuvad lahkuma, otsustas ta teadlikult oma lähenemist muuta. Ta muutis juhtimise (juhina muutumise) enda jaoks väljakutseks – võimaluseks arendada oma empaatiavõimet, loovust probleemide lahendamisel, oskust teisi innustada.

Ta hakkas oma juhtimisstiili teadlikult analüüsima ja katsetama uute meetoditega. Mõne kuu möödudes märkas ta, et mitte ainult tema enda suhtumine, vaid ka meeskonna õhkkond oli muutunud. Inimesed olid avatumad, koostöövalmimad, motiveeritumad. Temast oli saanud parem juht, sest ta nägi selles arenguvõimalust.

Võtmesõnumid juhtimise uueks mõtestamiseks

Kokkuvõttes, juhtimise kohustuse muutmine inspiratsiooniks algab mõtteviisi muutmisest. Kui suudame ümber raamistada oma arusaama juhtimisest, avaneb meile täiesti uus maailm. Lõpetuseks veel mõned võtmemõtted, mida tasub oma peas mõlgutada:

• “Juhtimine pole karistus, vaid privileeg. Sul on võimalus kujundada oma meeskonna kogemust ja arengut.”
• “Iga juhtimishetk on kasvupotentsiaal. Isegi keerulised olukorrad õpetavad midagi väärtuslikku.”
• “Sinu suhtumine kujundab sinu tulemusi. Kui näed juhtimist positiivse väljakutsena, muutub ka sinu lähenemisviis.”
• “Eneseareng ja meeskonna areng käivad käsikäes. Investeerides endasse, investeerid ka oma inimestesse.”

Nii et järgmine kord, kui tunned end juhtimisrollis abitult või tuimalt, peatu hetkeks. Küsi endalt – kuidas saaksin seda olukorda näha õppetunnina? Mida see mulle minu enda kohta ütleb? Kuidas saan siit kasvada?

Need lihtsad küsimused võivad olla esimene samm juhtimise uuel, innustaval teel. Teel, kus kohustus muutub võimaluseks ja frustratsioon arenguks. See pole alati lihtne, aga kindlasti väärt pingutust. Sest lõppude lõpuks pole juhtimine ju ainult teiste suunamine, vaid ka iseenda avastamine.

Küsimused mõtisklemiseks juhile:

1. Milline on sinu praegune suhtumine juhtimisse? Kas näed seda pigem kohustuse või võimalusena? Miks?
2. Meenuta oma viimast keerulist juhtimiskogemust. Mida see sulle sinu enda tugevuste ja nõrkuste kohta õpetas? Kuidas saad seda teadmist oma edasises arengus kasutada?
3. Millise ühe sammu võtad juba täna ette, et hakata juhtimist nägema enesearengu katalüsaatorina? Kas see on mõttemustri muutmine, uue oskuse arendamine või millegi muu?