Kirjutasin eelmises artiklis “Juht kui katalüsaator” selles, kuidas juht on igapäevaselt 5 energia mõjuväljas, mille teadlik juhtimine määrab juhi enda tulemuslikkuse ning organisatsiooni mõju. Täna mõtisklen edasi esimese energia liigi – juhi isikliku sisemise energia – säilitamise ja suurendamise teemal.
Kas oled täheldanud, et mõned juhid suudavad oma meeskonda inspireerida ja tulemusteni viia isegi kõige pingelisematel perioodidel? Samal ajal teised juhid näivad pidevalt oma meeskonda kurnama ja läbi põletama? Vahe peitub juhi enda energias.
Näiteks võid olla märganud, kuidas sinu enda energiatase mõjutab meeskonna dünaamikat? Võib-olla oled täheldanud, et perioodidel, mil sul on rohkem energiat ja entusiasmi, sujuvad asjad paremini – koosolekud on produktiivsemad, inimesed on avatumad uutele ideedele, probleemid leiavad kiiremini lahenduse. Samas ajal, mil oled ise stressis või kurnatud, tundub ka meeskond olevat pinges ja vähem motiveeritud.
See ei ole juhus. Sinu enda sisemise energia tase on otseselt seotud sellega, kuidas su meeskond toimib. Kui suudad oma energiat juhtida ja suunata, loob see aluse tervele tiimi dünaamikale.
Näiteks Hiljutine Harvardi uuring näitas, et juhi emotsionaalne seisund ja energiatase on otseselt seotud meeskonna moraaliga. Kui juht on pidevalt stressis või kurnatud, kandub see energia paratamatult üle kogu meeskonnale. See aga pärsib loovust, produktiivsust ja pühendumust.
Seevastu juht, kes oskab oma energiat juhtida ja taastada, loob meeskonnas positiivse ja innustava õhkkonna. Tema optimism ja entusiasm on nakkavad, inspireerides kogu tiimi andma endast parimat.
Mida aga juhi sisemine energia üldse tähendab? See tähendab eelkõige oma heaolu, produktiivsuse ja motivatsiooni eest hea seismist.
Kõik algab juhi enda heaolust. Nii nagu lennukis instrueeritakse esmalt hapnikumaski endale pähe panema ja alles siis teisi abistama, peab ka juht esmalt enda eest hoolt kandma.
See tähendab nii füüsilise kui vaimse tervise eest seismist. Mõtle näiteks järgmistele aspektidele:
➢ Piisav uni ja puhkus
Väsinud juhil on raskem selgelt mõelda, otsuseid langetada ja emotsioone juhtida. Seepärast on oluline seada prioriteediks piisav uneaeg ja regulaarsed puhkepausid.
See pole lihtsalt teooria – teadusuuringud kinnitavad une olulisust juhtimises. Näiteks McKinsey 2021. aasta uuring leidis, et juhid, kes magasid öösel alla 6 tunni, hindasid oma töö efektiivsust 13% madalamaks võrreldes juhtidega, kes magasid 7-8 tundi.
Lisaks näitasid nad üles vähem empaatiat ja olid vähem suutelised teisi motiveerima. See illustreerib ilmekalt, kuidas une puudus võib otseselt mõjutada juhi võimekust oma rolli täita.
➢ Tervislik toitumine ja liikumine
Tasakaalustatud toiduvalikud ja regulaarne füüsiline aktiivsus aitavad hoida energiataset stabiilsena läbi päeva. See omakorda parandab keskendumisvõimet ja stressitaluvust.
Harvardi uuringus (2022) leiti, et juhid, kes toitusid tervislikult ja olid füüsiliselt aktiivsed, raporteerisid 16% kõrgemat energiataset ja 27% madalamat stressitaset võrreldes ebatervislike eluviisidega juhtidega.
Veel enam, füüsiliselt vormis olevatel juhtide oli parem mälu ja nende otsustusvõime keerulistes olukordades oli parem. See näitab, kuidas lihtsad eluviiside valikud võivad mõjutada juhi vaimset võimekust.
➢ Stressijuhtimise praktikad
Olgu selleks mediteerimine, looduses jalutamine või hobi, mis aitab mõtted mujale viia – igal juhil peaks olema oma viis pingete maandamiseks.
Teaduskirjanduses on palju näiteid stressijuhtimise praktikate kasulikkusest. Üks meta-analüüs (Journal of Happiness Studies, 2020) vaatas üle 39 uuringut meditatsiooni mõjust töökohal.
Selles uuringus leiti, et regulaarne meditatsioonipraktika vähendas märkimisväärselt stressi, ärevust ja läbipõlemist ning suurendas heaolu ja kaastunnet. Osalejad raporteerisid ka paremat keskendumisvõimet ja selgemat mõtlemist. See viitab, et isegi lihtsad igapäevased harjutused stressi maandamiseks võivad olulisel määral toetada juhi vaimset tervist ja töösooritust.
Meenub üks juht, kes jagas oma lugu nii: “Ma püüdsin alati kõigile näidata, et olen tugev ja suudan kõigega toime tulla. Aga ühel hetkel sain aru, et see fassaad ei olnud jätkusuutlik. Nüüd sean ma teadlikult oma heaolu esikohale – võtan aega enda jaoks, liigun rohkem, söön tervislikumalt. See on teinud minust parema juhi.”
Kui juht on enda heaolu baasi loonud, saab ta hakata teadlikumalt oma energiat suunama. See tähendab produktiivsuse tõstmist läbi targa ajakasutuse ja prioritiseerimise.
Kui vaatame lähemalt neid produktiivsuse võtteid, siis näeme, et need kõik on seotud teadliku energia juhtimisega.
Prioriteetide seadmine – see tähendab oma piiratud aja ja tähelepanu suunamist sinna, kus see loob suurimat väärtust. See nõuab juhilt strateegilist mõtlemist ja julgust öelda “ei” asjadele, mis tunduvad küll olulised, aga ei vii tegelikult edasi suuremate eesmärkide poole.
Kujuta ette, kui palju energiat vabaneks, kui sa ei kulutaks seda ebaolulistele koosolekutele, lõpututele e-kirjadele või teiste probleemide lahendamisele. Prioriteetide seadmine võimaldab sul fokuseerida oma jõupingutused sinna, kus need päriselt midagi muudavad.
Tähelepanu juhtimine – see on oskus kontrollida oma kõige väärtuslikumat ressurssi – oma tähelepanu. Tänapäeva infokülluses on lihtne lasta end pidevalt kõrvale juhtida – uus teade telefonis, järjekordne kiri postkastis, kolleegi küsimus uksel.
Aga iga katkestus lõhub meie fokuseeritust ja kulutab energiat. Seepärast on nii oluline luua endale segamatuid tööplokke, kus saad süveneda olulistesse ülesannetesse ilma väliste segajateta. See võib tähendada telefoni välja lülitamist, kontorist eemal olemist või lihtsalt kolleegidega kokkulepete tegemist.
Tähelepanu teadlik juhtimine võimaldab sul sukelduda süvitsi keerulistesse teemadesse ning leida loovaid lahendusi.
Delegeerimine ja võimestamine – see on kunst vabastada oma energia taktikalistest detailidest, et keskenduda suuremale pildile. See tähendab usalduse üles näitamist oma meeskonna vastu, andes neile väljakutseid ja tuge, et ise kasvada.
Mõtle, kui palju energiat kulutad praegu ülesannetele, mida (ideaalis) keegi teine sinu meeskonnast võiks sama hästi või isegi paremini teha? Delegeerimine ei ole mitte ainult aja vabastamine, vaid ka võimas arengumehhanism.
Usaldades teistele olulisi ülesandeid, näitad sa üles usku nende võimetesse. See omakorda suurendab nende pühendumust ja motivatsiooni. Nii loome me meeskondi, kus kõik saavad oma potentsiaali maksimumi rakendada.
Kõik need võtted – prioritiseerimine, tähelepanu juhtimine, delegeerimine – nõuavad juhilt teadlikkust ja distsipliini. Nad ei ole alati lihtsad, sest tähendavad mugavustsoonist väljumist ja uute harjumuste loomist. Aga pikas perspektiivis loovad nad sulle ruumi ja energiat, et olla parim juht oma meeskonnale.
Lõpuks ei tähenda juhtimine ju lõputut ringijooksmist ja tulekahjude kustutamist, vaid oskust käivitada teistes inimestes sisemist motivatsiooni ja potentsiaali. Ja see algab sinust endast – oma tähelepanu ja energia mõtestatud juhtimisest.
Pane tähele! McKinsey hiljutine uuring näitas, et juhid, kes rakendasid selliseid produktiivsuse põhimõtteid, suutsid oma tööaega vähendada keskmiselt 18%, samas kui nende meeskondade tulemuslikkus tõusis 27%. See on võimas tõestus energia õige suunamise jõust.
Sisemiselt motiveeritud juht on tõeline inspiratsiooniallikas oma meeskonnale. Ta ei tee oma tööd mitte väliste stiimulite, nagu raha või staatuse pärast, vaid sügavast sisemisest vajadusest midagi mõtestatut luua ja saavutada.
See väljendub juba tema kehahoiakus ja hääletoonis. Ta kiirgab entusiasmi ja positiivsust, mis nakatab ka teisi. Ta räägib oma tööst kirega, sest ta tõeliselt usub selle väärtuslikkusesse. Ta seab endale ja oma meeskonnale ambitsioonikaid eesmärke, sest ta tahab näha arengut ja edasiminekut.
Aga mis veelgi olulisem – sisemiselt motiveeritud juht suudab luua oma meeskonna jaoks tähendusrikka konteksti. Ta ei räägi mitte ainult eesmärkidest ja tulemustest, vaid ka sellest, millist positiivset mõju nende töö loob. Ta aitab igal meeskonnaliikmel näha oma rolli suuremat mõtet ja väärtust. Nii muudab ta töö pelgalt ülesannete täitmisest millekski palju sügavamaks ja innustavamaks.
Teaduslikult on sisemist motivatsiooni põhjalikult uuritud enesemääratlusteooria (Self-Determination Theory) raames. Selle teooria loojad, Edward Deci ja Richard Ryan, on leidnud, et inimese sisemine motivatsioon põhineb kolmel psühholoogilisel vajaduse:
Kuidas siis aga saab juht oma sisemist motivatsiooni hoida ja kasvatada? See nõuab teadlikku tööd ja tähelepanu.
Esiteks on oluline hoida fookust oma töö mõjul ja väärtusel. Juht võiks endale pidevalt meelde tuletada, miks tema roll on oluline ja millist positiivset muutust ta loob. See aitab hoida suuremat pilti ja mitte laskuda liigselt detailidesse või negatiivsusse.
Teiseks on proovida leida oma töös pidevalt uusi väljakutseid ja õppimis-võimalusi. Kui juht tunneb, et ta areneb ja kasvab oma rollis, säilib tal uudishimu ja kirg. See võib tähendada uute projektide algatamist, uute oskuste õppimist, oma mugavustsoonist väljaastumist.
Kolmandaks on abiks teadlik eneseanalüüs ja refleksioon. Juht peaks võtma regulaarselt aega, et endalt küsida – mis mind mu töös innustab? Millised tegevused või hetked toovad mulle kõige rohkem rahuldust (ja ka sisemist energiat!)? Kuidas saan neid oma igapäevarutiini rohkem sisse tuua?
Neljandaks tasub teadlikult kultiveerida positiivsust ja tänulikkust. Juht, kes oskab hinnata oma meeskonna tugevusi, märgata edusamme ja olla tänulik ka väikeste asjade üle, hoiab oma sisemise motivatsiooni kõrge. Positiivne fookus aitab ületada ka keerulisemaid hetki.
Ja viiendaks – juht ei pea olema üksi. Ka temal on vaja tuge, innustust, uusi ideid. Seepärast on oluline otsida mentoreid, mõttekaaslasi, inspireerivaid eeskujusid. Suhtlus inimestega, kes jagavad sarnaseid väärtusi ja kirge, aitab hoida sisemist motivatsiooni.
Juhi energia on kui võimas laine, mis loksub läbi kogu organisatsiooni. Tema heaolu, produktiivsus ja motivatsioon loovad aluse, millel kogu meeskond õitseda saab.
Seepärast, kui tahad näha oma tiimis suuremat pühendumust, loovust ja tulemuslikkust, alusta iseendast. Sea oma heaolu prioriteediks. Juhi oma energiat teadlikult. Leia üles oma sisemine motivatsioon. Sest sinu energia on katalüsaator, mis võib sütitada terve meeskonna särama.
Küsimused mõtisklemiseks juhile:
