Kas oled kunagi mõelnud, mis teemadel sa oma töötajatega räägid? Kas need on pigem “elust-olust” vestlused või julged sa puudutada ka keerulisemaid teemasid nagu karjääriareng või isiklik tagasiside?
Kas võib öelda, et see, millest sa oma inimestega räägid, peegeldab tegelikult sinu taset juhina?
Hiljuti meie arenguvestluste koolitusel osalenud juht jagas näiteks oma kogemust nii: “Ma olen alati arvanud, et olen hea juht, sest mu uks on ju alati avatud. Aga kui ma ausalt mõtlema hakkan, saan aru, et enamik vestlusi, mida ma oma inimestega pean, on üsna pinnapealsed. Me räägime küll tööst ja isegi eraelust, aga päriselt olulisi teemasid me ei puuduta.”
Oma kogemusel julgen öelda, et selline juhtide mõtteviis ei ole erand. Paljud juhid arvavadki, et nad on kättesaadavad ja toetavad, aga tegelikult jäävad nende suhted ja vestlused oma töötajatega vägagi pealiskaudseks, mille tagajärjed peegelduvad ka tulemustes.
Aga miks see nii on? Ja mis võiks olla teisiti?
Ideaalis võiks iga juht rääkida aasta jooksul vähemalt ühe korra iga oma töötajaga personaalselt 7 teemal:
Kuidas sulle tundub – kas ja kui sageli sa oma töötajatega nendel teemadel rääkimiseks aega võtad? Nagu eespool mainitud juht ausalt tunnistas, ei pruugi kõik juhid oma oskustelt ja mõtteviisidelt olla sellel tasemel, et nendel teemadel iga oma töötajaga rääkida. Mis tasemel nad siis on?
Mulle meeldib mõelda nii, et juhtimise kvaliteedi võib vestluste vaates jagada 3 tasemele vastavalt sellele, millest juhid oma töötajatega räägivad:
1. taseme juht räägib tüüpiliselt oma töötajatega “elust olust” ja pakub tööalast tuge (tööjutud), mis pole aga proaktiivne, vaid loosungiga “Kui sul on mure, tule julgelt – mul on ju uks alati avatud”.
2. taseme juht julgeb lisaks nendele rääkida ka eesmärkidest ja ootustest (edujutud), motivatsioonist ja selle tekkimisest/kadumisest (töörõõmu jutud) ning rääkida tulemustest (tulemusjutud).
3. taseme juht julgeb aga lisaks anda ja küsida ka isiklikku tagasisidet (tagasisidejutud) ning rääkida ka töötaja pikemaajalisest arengust (karjäärijutud).
Nagu näha, on iga tase oluline, aga usutavasti algab tõeline liidri tüüpi juhtimine 3. tasemelt. Miks?
Sest just 3. taseme vestlused – tagasiside ja karjäärijutud – nõuavad juhilt kõige rohkem julgust, empaatiavõimet ja eneseteadlikkust. Need on vestlused, mis võivad olla ebamugavad, aga mis loovad kõige rohkem usaldust ja pühendumust.
Ka statistika kinnitab seda. Näiteks leidis Gallup’i 2023. aasta uuring, et töötajad, kelle juht peab nendega regulaarselt arenguvestlusi, on kuni 2,5 korda tõenäolisemalt pühendunud kui need, kelle juht seda ei tee.
Aga kuidas saada 3. taseme juhiks, kui sa seda veel pole? Siin on mõned praktilised sammud:
Need sammud lihtsustavad 3. taseme juhiks saamist, aga loomulikult ei pruugi see olla alguses lihtne. Samas võib aga kindel olla, et siin pole lihtsalt tegemist juhi kui üksikisiku arenguga, vaid see mõjutab tervet meeskonda ning selle tulemusi.
Kui juht julgeb töötajaga rääkida kõige sügavamatest teemadest – anda ja küsida isiklikku tagasisidet, rääkida enda ja tema arengust ning motivatsiooniallikatest – loob see kultuuri, kus kõik julgevad meeskonnas seda teha ka üksteisega. See omakorda viib suurema innovatsiooni, koostöö ja tulemuslikkuseni, mida võib nimetada ka tagasiside kultuuri loomiseks.
Nii et järgmine kord, kui istud maha vestluseks oma töötajaga, küsi endalt: mis tasemel juht ma tahan praegu olla?
Ja siis tee esimene samm selles suunas. Sest sinu vestlused määravad sinu juhtimise taseme. Ja sinu juhtimise tase määrab sinu meeskonna edu.