Kas oled kunagi tundnud ennast juhtimisrollis nagu kohustuste vangis? Justkui igapäevaselt inimeste juhtimine oleks lihtsalt üks lisaülesanne, mida sa ei saanud valida, aga pead tegema? Sa pole üksi – hiljuti rääkisin rohkem kui 5 juhiga, kes tunnistasid täpselt sama.
Nad kõik juhivad igapäevaselt tiime suuruses 2-18 inimest. Aga kui küsisin nende juhtimishuvi kohta, sain üllatava vastuse: “Tegelikult juhtimine mind ei huvita – see on pigem kohustus.” Kuidas on see võimalik? Kuidas saab edukas olla juhina, kui juhtimishuvi puudub?
Siin peitubki üks oluline paradoks. Organisatsioonides on ülekaalus juhi positsioonidel inimesi, kes on küll oma valdkonnas edu saavutamisest huvitatud ja pingutavad selle nimel palju. Aga inimeste juhtimine kui nähtus neid ei paelu. Ometi on paratamatu, et juhi rollis on edu võimalik saavutada ainult läbi nende samade inimeste.
Mis on selle tagajärjeks? Mõlemapoolne rahulolematus. Juhid on töötajatega rahulolematud, sest neile tundub, et:
Töötajad on aga samuti rahulolematud, sest neile tundub, et juht:
Lõpptulemus on nagu “kaevikusõda” meeskonnas, kus suletud uste taga mõlemad üksteist mõttes kritiseerivad, aga koosolekul sõbralikku nägu teevad. See pole jätkusuutlik ega produktiivne.
Kuidas seda olukorda lahendada? Kuidas näha juhtimist uue nurga alt, et see natukenegi põnev ja inspireeriv tunduks? Mida teha, et juhina vähemalt miinimum ära teha ja oma meeskonnale motiveeriv liider olla?
Statistika näitab, et see pole haruldane probleem:
Need numbrid viitavad, et motivatsioon ja juhtimine on paljudes organisatsioonides kriitilised valupunktid. Aga nad viitavad ka millelegi muule – võimalusele asjad teisiti teha.
Äkki peitub võti just perspektiivi muutmises? Selle asemel, et näha juhtimist tüütu kohustusena, võiks selles näha hoopis enesearengu võimalust. Võimalust õppida midagi uut iseenda ja teiste kohta. Võimalust areneda nii isiksuse kui professionaalina.
Kuidas aga alustada? Siin on mõned ideed:
Sellised väikesed muutused mõtteviisis ja käitumises võivad juhtimiskogemust oluliselt muuta. Sellist lähenemist kinnitavad isegi teadusuuringud – näiteks kirjutati artiklis “Journal of Vocational Behavior 2019”, et kui näeme oma tööd õppimisvõimalusena, oleme rohkem motiveeritud ja rahulolevamad. Ja lisaks mõjutab juhi enese arendamine otseselt ka tema meeskonna motiveritust, dünaamikat ja tulemuslikkust.
Siinjuures tuleb meelde ühe kaubandusettevõtte üles ehitanud juht, kes oma juhi rolli just ebamugava kohustusena alati nägi. Ta tunnistas, et oli aastaid juhtimist pelgalt bürokraatiana näinud. Kuna ta aga nägi, kuidas inimesed pole tema ettevõttes rahul ja head inimesed kipuvad lahkuma, otsustas ta teadlikult oma lähenemist muuta. Ta muutis juhtimise (juhina muutumise) enda jaoks väljakutseks – võimaluseks arendada oma empaatiavõimet, loovust probleemide lahendamisel, oskust teisi innustada.
Ta hakkas oma juhtimisstiili teadlikult analüüsima ja katsetama uute meetoditega. Mõne kuu möödudes märkas ta, et mitte ainult tema enda suhtumine, vaid ka meeskonna õhkkond oli muutunud. Inimesed olid avatumad, koostöövalmimad, motiveeritumad. Temast oli saanud parem juht, sest ta nägi selles arenguvõimalust.
Kokkuvõttes, juhtimise kohustuse muutmine inspiratsiooniks algab mõtteviisi muutmisest. Kui suudame ümber raamistada oma arusaama juhtimisest, avaneb meile täiesti uus maailm. Lõpetuseks veel mõned võtmemõtted, mida tasub oma peas mõlgutada:
Nii et järgmine kord, kui tunned end juhtimisrollis abitult või tuimalt, peatu hetkeks. Küsi endalt – kuidas saaksin seda olukorda näha õppetunnina? Mida see mulle minu enda kohta ütleb? Kuidas saan siit kasvada?
Need lihtsad küsimused võivad olla esimene samm juhtimise uuel, innustaval teel. Teel, kus kohustus muutub võimaluseks ja frustratsioon arenguks. See pole alati lihtne, aga kindlasti väärt pingutust. Sest lõppude lõpuks pole juhtimine ju ainult teiste suunamine, vaid ka iseenda avastamine.