Hiljuti juhtus mul olema üks erakordne kogemus. Kohtusin detsembrikuus ühe ammuse tuttavaga, kes oli hiljuti asunud tööle firmas, mille juht on tuntud oma enesekindluse poolest. Olin kuulnud jutte selle juhi kohta, mis kirjeldasid teda kui väga kompetentset ja pikaaegset juhti, kes peab end suurepäraseks ning ei aruta oma juhtimisstiili üle, mis mõjub tema töötajatele raskelt. Küsisin siis mu tuttavalt, kuidas tal läheb ja kas kuuldused peavad paika. Ta vastas mulle pettumust väljendades, et on otsustanud selle olukorra tähelepanuta jätta ja keskenduda oma tööle.

Mõne nädala pärast otsustasin kirjutada sõbrale, tehes ettepaneku osaleda koos tema tegevjuhiga meie “Tunnustava juhtimise” koolitusel. Selle eesmärk polnud niivõrd mu tuttava koolitamine, kuivõrd tema juhi kaasamine, et muuta nende töökeskkond nauditavamaks ja efektiivsemaks. Sõbra vastus oli järgmine: “Tore idee. Olen täiesti nõus osalema, oleme Kallega (nimi muudetud) tihti arutanud koolituste üle. Kuid ta peab end maailma kõige targemaks ja arvab, et ei vaja enam koolitusi.”

MIDA TÄHENDAB OLLA HEA JUHT?
Kas juhtimisoskused on kaasasündinud? Kindlasti mitte. Kuigi mõnel inimesel võib olla rohkem eelsoodumust juhina hakkama saada, on minu veendumus, et suurepärane juhtimine väljendub tegudes, mitte ainult teadmistes või isikuomadustes. Ja tegevusi saab igaüks meist teha. Takistuseks võib olla ainult see, kas me otsustame tegutseda või mitte.

Suurepärane juhtimine ei tule ainult tarkusest ja kogemustest, vaid eelkõige julgusest olla aus iseenda ja oma meeskonna ees. Hea juht on valmis ütlema “Ma ei tea”, “Ma ei oska”, “Vajan sinu abi”, “See oli minu viga”, “Palun vabandust”, “Peame seda veel arendama”, “Peame seda veel õppima”, “Mul on mure”. Selline juht on enesekindel, sest tema kindlus tuleb tõe tunnistamisest. Vastupidiselt, ebakindel juht üritab oma teadmatuses või nõrkustes kinni hoida.

Tagasi tulles mu sõbra näite juurde, näeme, et tema juht on näide ebakindlast juhist. Arvamus, et oleme juba “valmis” olenemata rollist – olgu see siis spetsialist, vanem või juht –, piirab meie arengut. Me ei saa kunagi täielikult “valmis” olla, alati on midagi, mida õppida. Kui aga ei küsi endalt, kuidas me tegelikult hakkama saame, blokeerime oma arengu.

Spetsialistina võib selline enese arendamisest hoidumine tähendada karjääri seiskumist või töökoha kaotust. Juhina aga mõjutab see paljusid teisi inimesi, sest juhi areng mõjutab kogu meeskonna heaolu ja edasijõudmist.

Millal viimati ütlesid oma meeskonnale midagi sellist: “Ma ei tea”; “Ma ei oska”; “Vajan su abi”; “See oli minu viga”; “Palun vabandust”; “Selle kallal tuleb veel töötada”; “Peame seda veel õppima”; “Mul on mure”?